Mis juhtub unes, mida me ei juhi? Sündmused, sõnad, mõtted "antakse" - me ei mõtle neid välja. Kunagi ei tea, mis juhtub edasi. Tuul puhub, kuhu tahab. Ainult jõel on säng. Aga ookean - kus on tema kaldad?
pühapäev, 18. märts 2007
Kuus inimilma
Need on: jumalad, pooljumalad, inimesed, loomad, poolpõrguelanikud ja põrguelanikud.
2 kommentaari:
Anonüümne
ütles ...
Need ilmad elavad kõik inimeses endas. Olles edukad oleme jumalad, olles kadedad teiste saavutuste peale, olgu mediteerimises või siis äris, oleme pooljumalad. Olles tarbijad oleme loomad, kes ei näe oma põhivajadustest kaugemale. Tahtes üha rohkem ja rohkem oleme näljased vaimud ja tajudes oma üksindust ja maailmast äralõigatus istume kõige sügavamas põrgus. Ikka niikaua kui oma südames hoiame kolme mürki...Ja kui neid kolme mürki kalliskivide vastu välja ei vaheta, loome üha peenemaid ja peenemaid maailmate võimalusi selles maailmarattas elada....
Jah, eks ta ole. Loen praegu Mälli-Läänemetsa-Toome suurepärast "Ida mõtteloo leksikoni".
Aga Jungi järgi on vist loomulik mahutada endasse kogu Jumalate ja põrguelanike vahele mahutuv Kõiksus - viimased kaasa arvatud. Oma maniakaalsuses peame ulatuma Taevani ja oma depressiivsuses Põrguni - siis on Olemisel jumet.
Kusjuures Kahel Mürgil näikse püsivat kogu olemine - ilma nendeta langeksime nirvaanasse...
On esmapilgul üllatav, et - mäletamisi - mõni vadžrajaana mudel paigutab teatud kujulise ilma kõrgemale kujutuist. Ehk siis - Maailm on kõrgem kui Taevas. Kannatus kõrgem kui kannatuse puudumine. Olemine kõrgem kui Olematus.
Ainult siis on lootust tunda Ühe Maitset.
Jungi tema vastanditeteoorias on süüdistatud liigses mõjutatuses Saksa idealismist, eriti Hegelist.
2 kommentaari:
Need ilmad elavad kõik inimeses endas. Olles edukad oleme jumalad, olles kadedad teiste saavutuste peale, olgu mediteerimises või siis äris, oleme pooljumalad. Olles tarbijad oleme loomad, kes ei näe oma põhivajadustest kaugemale. Tahtes üha rohkem ja rohkem oleme näljased vaimud ja tajudes oma üksindust ja maailmast äralõigatus istume kõige sügavamas põrgus. Ikka niikaua kui oma südames hoiame kolme mürki...Ja kui neid kolme mürki kalliskivide vastu välja ei vaheta, loome üha peenemaid ja peenemaid maailmate võimalusi selles maailmarattas elada....
Jah, eks ta ole. Loen praegu Mälli-Läänemetsa-Toome suurepärast "Ida mõtteloo leksikoni".
Aga Jungi järgi on vist loomulik mahutada endasse kogu Jumalate ja põrguelanike vahele mahutuv Kõiksus - viimased kaasa arvatud. Oma maniakaalsuses peame ulatuma Taevani ja oma depressiivsuses Põrguni - siis on Olemisel jumet.
Kusjuures Kahel Mürgil näikse püsivat kogu olemine - ilma nendeta langeksime nirvaanasse...
On esmapilgul üllatav, et - mäletamisi - mõni vadžrajaana mudel paigutab teatud kujulise ilma kõrgemale kujutuist. Ehk siis - Maailm on kõrgem kui Taevas. Kannatus kõrgem kui kannatuse puudumine. Olemine kõrgem kui Olematus.
Ainult siis on lootust tunda Ühe Maitset.
Jungi tema vastanditeteoorias on süüdistatud liigses mõjutatuses Saksa idealismist, eriti Hegelist.
Aga mida on meil yin-yangile vastu pakkuda?
Postita kommentaar