neljapäev, 26. aprill 2007

Mis on elu mõte?

Algajale võib tunduda, et ekstravertsis (objektist, maailmast haaratuses) puudub Elu Mõte - et see on vaid introvertsi Vaimust kütkestatuses. Me võime vabalt küsida: mis on kogu selle "materiaalse siblimise" kaal - kus seks vaheldub rahategemise, rahategemine võimumängude, võimumängud šoppamise, šoppamine sportimise, sportimine reisimise, reisimine tennisemängu ja tennisemäng seksiga - sekka ms tühja-tähja, mille vastu tõeline introverts saab tunda vaid varjamatut põlgust. Miks on maailm täis ekstravertsi monotoonset kriiskamist - võib ta küsida. Miks massimeedia, massikultuur, massiinimene täidab kõikjal Pilti, ilma et sinna kedagi teist mahukski?

Muidugi - on nn indigolapsed, kes sünnitavad mh küsimuse: millise osa moodustab ekstravertne tüüp kogutervikust - nüüd, mil platsis on korraga ka massiliselt introverte, kes "vestlevad" maast madalast "inglitega", teavad koheselt oma Elu Mõtet (st neis on juba lapsena ilmsi Vana Tark Mees), õpetavad oma vanemaid neid õigesti kasvatama jms.

Või olid need "tähelapsed"?

Indigod kehastasid vist siiski rohkem arhetüüpset Varju - Saatanat -, kes "purustavad selle moonutatud maailma"... See meenutab peaaegu Kohtumõistjat Kristust Johannese Ilmutusist...

Olgu selle introvertse trendiga kuidas on, ikkagi: ma mõistan introverdi Elu kogu teda kaasahaaravat sügavust, vaimustust, tegelikult ekstaasi - kui tema maniakaalset faasi silmas pidada; nagu ka tema hirmu, hingevalu, alaväärsuse, süütunde, rollioskamatuse kogu raskust depressiivses faasis. Aga millest elab ja hingab ekstarvert? Mida ta teeb päevad läbi - näiteks praegusel hetkel? Ma eespool juba ütlesin, mis see on, aga ma tahaks midagi konkreetsemat - mitte ainult šablooni.

Ma nimelt kahtlustan, et ta ekstraverdis on mingitel hetkedel Tõeline Elu. Võibolla selles, kuidas ta lööb parajasti golfipalli või hammustab homaari. Või vaatab päikeseloojangut kuskil Bororoal või kummaliselt karvast elevanti mingil safaril. Või kui ta parajasti püstitab uut Guinessi rekordit, nt põiepidamises vms-s

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Sel viimasel lõigul on jumet.
Lugesin kord, et elu ise ongi elamise mõte. Obligatoorne ei ole golf või homaar, pigem see elusus ja loomulikkus, millega tehakse iga toimingut.

Miskipärast on neid, kelles on iseenesest see loomulikkus ja neid, kes uurivad ja puurivad, loevad ja mõtlevad, harjutavad ja palvetavad, otsivad ja avastavad...

Vahel ma mõtlen, et siin on ikkagi see hapude viinamarjade konks; see vana "väärin muud" ... et kui ikka oleks golf, homaar, armani jm kvaliteetaines loomulikult ja vaevata käepärast, rahuldustpakkuvast kehakultuurist ja kaunist keskkonnast rääkimata - kui suurt huvi nende hingesügavuste ja taevateaduste vastu siis ikka tunneks?!

paraku on nii, et kergelt kõik eelmainitu käeulatusse ei tule ja selle nimel palju vaeva näha tundub kuidagi tömp...

ehkki jah - ikka need va viinamarjad...


http://www.johannes.ee/kirjastus/book.php?code=49

http://www.johannes.ee/kirjastus/book.php?code=32