Liibido voolab meie miraaži nimega Mina kahelt poolt - "seest", instinktidest ja arhetüüpidest, ning "väljast" - meelemuljetest. Introvert toitub põhiliselt teistest, ekstarvert esimestest ja kolmandatest. Katsed riisiga näitasid: kõige hullem on ükskõiksus. Ole Sa kuri või ole Sa hea - aga ära ole leige. Sest siis Sa lähed roisku ja Issand sülitab Su välja, miska satud sinna, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine.
Mistap on hää, et on põhjust madistada poolt ja vastu, vajadusel üksteisel ninagi veriseks lüües. Elu peab olema Kaklusklubi, siis on sel jumet - ütleb ekstravert. Vaadakem näiteks, millise harda õhinaga kangutavad meie rahvuslased Reeturist Metsalist, Kes ju pidigi ilmuma aegade lõpul. Või kuis aljošalased nõuavad ansiplaste loobumist Eesti Troonist. Möll missugune - kõigis on ärganud Kirg, mis maitseb hästi. Eriti nauditavad on need, kes julgevad võitlusse astuda Lohega - karjavaimuga, kes - hammas verel - otsib kõikjalt Ohvrit. Nemad kõrguvad täna üle masside kui mastipuud, ärritades masside raevu. Nende raevu, nende kadedust, nende naeru, nende põlgust.
Täna asume Elu keskpunktis, hetkekski väljas oma muidu nii nürist, mandunud olematusest. Hämmastavaid tundeid ilmneb, noored näevad nägemusi ja vanad prohveteerivad - nagu Lõpuaegadele kohane. Sõõmakem seda täiel rinnal, et hiljem, kui oleme tagasi langenud Surma, öelda: "Siis me elasime!" Et surmatunnilgi meenuks tormijumalus JVHV püha ligiolu - Kes lahutas sikud lammastest ja sõtkust verd surutõrres.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar