teisipäev, 10. juuli 2007

Eesti sadofilm "Euroopa parimaks"

Luban endale siinkohal vabalt olla veidi kuri. Mitte et "midagi sellist elus poleks", vaid et mida me sellega peale hakkame - kas võimendame nö absurdini - oksendamiseni (publik oksendab koos peategelasega) või... Ilmar Raag ületab siin kindlalt meie sado-maso-meedia "perverssemadki" standardid - saavutades täiesti uue kvaliteedi inetuse kunstis - "jälkuse esteetika". Ja on küllap sümptomaatiline, et just selline esteetika "lööb laineid" pikalt vägistatud Ida-Euroopa vaimus.

Mis see on? Mingi "viienda seisuse" esilemarss - nüüd ka kunstis? "Seisusetute" meeleheitlik mäss? Järjekordne "vabamüürlik vandenõu", et juba niigi hingetut tarbijat veel jälgimasse somnambuuli paisata?

Ma ei räägi üldse sellest, et peategelase "murdumine" oli ebausutav ega mitte sellest, et meile näidatakse justkui tulnukatest mutante, kelle kõlbelise kohtlusega suudab võistelda ehk vaid David Icke oma reptiilaju projektsioonides - vaid ma räägin ikka sellestsamast: kas läheme igavesti näljaste hingede (poolpõrguelanike) teed, otsides üha rafineeritumaid ohverdamise-ohvriks olemise vorme (justkui Gibsoni "Passioonist" oleks veel vähe) või...?

No ma võin ju kuhugimaani uskuda, et tegu on liiakasuvõtuühiskonna (nn "kapitalismi")tüüpohvritega, "demokraatia" loomulike vesivõsudega - et tapjakapitalism muteeribki kaitsetu teismelise lapsest peale hingetuks kiskjaks...

Noh ja siis?

Kas nüüd hakkame kõik kribinal-krabinal näidatud "väärnähtuste sotsiaalseid põhjuseid" otsima? Korrutama kulunud fraase nagu "kõik algab kodust" (või siiski - "koolist"?), et "kus olid õpetajate silmad" jms?

Milleks näidata asjust, millele ei teata ei põhjust ega lahendust?

Või mille poolest erineb tegija tehtust?

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

ilmas on ju nii palju asju, millest ei pea osa saama

nt kõrge kunstimeisterlikkusega tehtud "somnambuul"

paraku lugesin stsenaariumi...
2 nädalat olin pärast haige

filmi ennast, ehkki olen tänini apsaluutselt veendunud, et see on väga kunstimeisterlik, ei pidanud vajalikuks vaadata


vat nii


aga mine sa tea, vbl kunagi on aeg käes vaadata ka

Peeter Liiv ütles ...

Somnambuuli peale ma olen ka muidugist väga õel, ehkki see pole nii välja imetud...Sellised "traagilised" filmid kajastavad ilmselt kunstniku baasuskumusi, laiemalt meie rahvuse "ekstravertset väetisust", tema "elu mõtet" ehk selle mõttetust. Kui lugeda Ilmar Raagi elukäiku, jääb mulje Euroopas õppinud "ekistentsiaalsest intellektuaalist", kes nüüd "Klassis" väljendab "maniakaalselt" oma süvimaid hirme (Freud ütleks vist: "insestisüüd", küll homosekusaalses vormis)

Kunagi, mäletan, mindi Venemaal isegi Dostojevski kallale - kes oma teostega "saastavat" vene hinge. Nüüd on siis ka meil omad "vaimusaastajad" õide puhkemas, kohates rikkalikku sotsiaalset
tellimust, eriti koolinoorte seas, kelle metafüüsiline ja elukogemuslik pidetus seeläbi eriti selgelt ilmsiks tuleb.

Ingrid ütles ...

Olen selles küsimuses sinuga nõus, Peeter!

Anonüümne ütles ...

Peetrike, pean sinuga seda filmi uuesti ja koos vaatama, et sulle näidata stseen-stseeni järel selle filmi autentsust vähemasti psühholoogia vaatevinklist. Piibellikus keeles öelduna võiks seda filmi võtta-näha kui ilmutusraamatu pasunapuhumist. Aga noh, piibellikus keeles ma pole piisavalt kodus kõnelema, tegelikult. "Klass" on omaette klass, mille nägemine poleks jooksunud külge mööda maha ka "Elevandi" autoril Gus Van Santil.

Peeter Liiv ütles ...

"Autentsus psühholoogia vaatevinklist"...?

Isegi sellega mul, pidades silmas kulminatsiooni "väljaimetust", raske nõustuda. Aga kuna Ilmar tahtis seda ikkagi välja elada, siis ta seda ka tegi.

Ehkki Kurjus on kahtlemata niisama "autentne" kui Headuski, surmatung sama ehe kui elujanugi. Ja eks nende kaudu me siis lahterdagi elunähtusi...

Hostel 2 on küll "psühholoogiliselt autentsem" - aga mida see muudab?

Loodetavasti teised meie filmitegijad selle pasa sisse enam ei astu - kui neil oksehoog just kindlalt ja lõplikult üle pole läinud ja "inglifilmi" suunal ülipaks müür ees. Sest sellesse "auku" võime pasunaid puhuda lõputult ilma et valgust vastu tuleks.