pühapäev, 22. juuli 2007

Lõpp hea, kõik hea

Võtame elulise näite: kas oled kunagi kohanud mõnd E-tüüpi, kes oleks ümber sündinud I-tüübiks? Võib-olla oli see Saulus?

Ma olen küllaga kogenud vastupidist: I-tüüp on elu käigus osutunud E-tüübiks - selgub, et see oli lihtsalt noorukile omane ideaaliotsing. Aga see möödub - ja alles siis selgub, kes on kes.

Ma ei pea I all silmas E-massikultuuri nö "vaimset osa", mis lihtsustab ja lamendab asju oluliselt, levides kümnetesse keeltesse tõlgitud bestsellerites. Seda enamasti väga pragmaatilistel eesmärkidel. Võtame riigikiriku rajamise näite ajaloost (mäletamisi aastal 390) kui tüüpilise E-projekti. Kui jätta kiriku juhtkond kõrvale ja vaadata kogudust, siis mis juhtub, kui sinna saabub E-tüüp? Sünnib eduteoloogia - ja usk rakendatakse ühemõtteliselt rikkuse, karjääri ja tervise vankri ette (Ameerikas korraldavad miljonäriks saanud Usu Sõna liikmed kokkutulekuid). Samal ajal I-tüüpi huvitab see vaid elementaarse elatise piires - rohkemaks ei taha tema loomus lillegi liigutada.

Samas, kui ta siiski suudab mõneks ajaks pühenduda, osutub ta heatihti - tänu oma loovusele - hoopis nutikamaks kui E-kolleegid. Just I-tüüp on see, "kes oleks võinud teha hiilgavat karjääri" jms.

Samasse rubriiki kuulub ka nn ärilise suunitlusega eneseabikirjandus, kus rakendatakse kõikvõimalikke vaimseid saladusi. Selle kaudu püüab E-tüüp õppida saavutama asju nii, nagu see I-tüübile loomuomane - pingusetult. Sest kuni I pingutab, ei saavuta ta miskitki; hetkest, mil taipab, aga hakkavad asjad liikuma.

"Nemad on oma osa juba kätte saanud!" Kui vähesed neist jõuavad tõelise vaimuni, mis loob "eimillestki", mitte ei tuleta ega kopeeri?

Nemad on oma osa juba kätte saanud - ja nad ei vaja arsti. I-tüüp aga jääb E-maailmas "raskelt haigeks" ja vajab Teda. Sest Tema avab talle ukse maailmast temasse endasse.

Miks I-tüübi elu "algab neljakümneselt"? Sest selleks ajaks on ta avastamas oma I-olemust ja kohanenud piisavalt E-maailmaga (enamasti käsitöölisena).

Calvin rääkis neist, kes on "predestineeritud" Põrgusse, ja neist, kes Taevasse. I elu algab E-ilmas Põrgus, kuid lõpeb Taevas (sõltumata ühiskonnatüübist). E elu algab Taevas ja lõpeb Põrgus.

Lõpp hea, kõik hea!

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas pole mitte meie konventsionaalne elukorraldus just see E-ilm. Sellest irdumine on tõesti, tõesti ikka yx paras julgustykk.

Oot, oot. Olen siin muretsenud oma apostolaadi pärast, äkki see ongi?

Anonüümne ütles ...

Nojah, USA pragmatism ainult E-usku ja E-mõtlemist levitab. Samas peaks traditsioonidega ja traditsioonilistes ühiskondades lema võimalik I-tüübil võrdväärselt olemas olla. Õieti on seal lihtne sukelduda aeg-ajalt E-maailma ja vajadusel tulla jälle I-maailma tagasi. Mõlemad on kõrvuti olemas. Modernne ja vana kultuur. Niikaua, kuni EL majandusedu säilitamise nimel ei lõpeta I-tüüpi loomeinimeste doteerimist ja niisama olesklemise lubamist, võib veel kuidagi ka ELi pidada I-tüübi kodustajaks. Aga kui kõik tööstus Saksamaalt läheb Hiina ja põllumajandus koos teadmistepõhise haridusega ei suuda enam vajalikku summad genereerida, peab ka I-tüüpi loomeinimeste elu minema seal mail üsna raskeks. Juba praegu on neil eelarves igasugustele ühiskonnda sidusust loovatele organisatsioonidele mõeldud rahadega kitsas.

Anonüümne ütles ...

Ja iga lõpp on millegi uue algus... Eks ole E -tüübi põrgulik lõpp ehk seemneks tema järgmise rännaku I tüüpi alguse põrgus... sellessinatses "vastupidi pööratud kindas", kus tema enda "eilne" E tüüpi olemus talle E-keskkonda pakkumas... ja teda tema vastses I-olukorras oma uue sisima äratundmise poole pressimas...:)
Ja ongi algus ja lõpp ja algus taas. Kas keegi teab, kui pikk on Samm selles tantsus?