pühapäev, 6. mai 2007

Ilves üllatab meeldivalt

President polegi nii põhjamaiselt igav, nagu ta kunagi ähvardas. Tema järjepidev vastuseis Pronkssõduri teisaldamisele, intelligentsi ja äriringkondade esindajate kutsumine enda juurde "foorumile" (mis täiesti võrreldav Savisaare hea, kuid veidi ebaõnnestunud algatusega), rääkimata tema varasemast teravast toetusest kodanikuühiskonnale alternatiivina tänasele korporatiivsele establishmentile - see on peaaegu juba seesama, mida minagi teeksin, kui President oleksin.

Või mis võiks veel olla Presidendi (kes meil rohkem auamet) missioon, kui mitte eesrindlike eliitide koondamine ja seekaudu Uue Ühiskonna sünnitusabi.

Üsna kontrastne meie ultraparempoolsete pistrike ja Savisaare-vastasuse massilõvesse langenute "monotoonse kriiskamisega"...

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Vaat see viimane lause oli palsam silmadele ja lohutus hingele.

Ingrid ütles ...

Noh, Peeter!
Sa oled nüüd ülepeakaela niisamuti poliitikasse sisse elanud nagu kõik, kellel vähegi ühiskondlikku närvi on.
Sa oled valinud ka oma poole ja vastase.
Ja loomulikult oled sa kindel, et sinu pool on õige ja intelligentide pool, vastaspool aga pimeduses lahmiv pööbel.
Nii, nii!
Jään sinu lugejaks, kuid mitte kummardajaks, ehkki oled mõne supersissekande ja žestiga omal ajal mind heas mõttes rabanud.

Peeter Liiv ütles ...

Ei, ma pole kindel täna enam selles, milles olin kindel eile, mis puutub pooltesse. Kuni mõlemat poolt ei suuda ühendada, saab nende vahel vähemasti edasi-tagasi võnkuda, ideaalis ehk lähenedes keskme Pühale Abielule.

"Otsin, kuid ei kinnita, ei määratle midagi lõpuni. Oletan, katsetan, võrdlen, uurin, küsin..."

Hristian Knorr von Rosenrott

Peeter Liiv ütles ...

Kui mõjusalt inimlik võib olla üks lihtne kroonika:
http://www.ekspress.ee/viewdoc/056FB063E59ED304C22572CF003708CD
Võimas žanr. Me tunneme ära, et "asjad on nii, nagu nad on."

Minu sügav austus.