neljapäev, 17. mai 2007

Mida kuradit...II

OK, oletame, et nad teavad seda hästi, aga ei ütle, kuna "illuminaadid" ei luba. Aga miks on lubatud nii ohtlik asi nagu Jung?

Ma arvan, et me ei tohiks enam oodata "teadlaste" järele. Peame ise alustama kontempleerimist, et taibata tanatoloogia kogu sisu.

Ma saan aru, et veel tänagi on enamus Eesti inimkonnast huvitatud sellest, mida ütlevad asjade kohta SL-Õhtuleht ja Uus Kangelane Isand Krsna sõjavankrilt, kes alustanud igavest võitlust našistidega, kuni kasvõi ükski pöidlapikkune kaupmehehakatis veel järel - aga me ei saa teaduse taga enam oodata. Me ei saa rohkem leppida näkkukarjuva tõigaga, et meid on kasti löödud. 700-aastane šuudra-aeg on läbi - nüüd on meie kord alistada kogu maailm!

Mis te arvate, millega me seda teeme?

Just - oma hullumeelse geniaalsusega! Ja see - šamanistlik hullus - on meil veres. Meie oleme need, kes paljastavad Olemise illusiooni , ja mitte vulgaarselt nagu "Matrix", vaid kohutava asjakohasusega. Seisus kohustab!

7 kommentaari:

Unknown ütles ...

Iisi,iisi!

Mis on eesmärk?

Kas tõesti ses igapäevases elus pole enam midagi? Võib-olla peaks paariks päevaks Tallinnast metsa vahele minema, natuke puid kallistama ja mulla peal kõndima...

Peeter Liiv ütles ...

Et metsa vahel on loodetavasti vähem inspiratsiooni, "Püha Vaimu ligiolu"...?

Too "midagi" igapäevases elus, mida enam pole, näikse mu jaoks olevat see, mis juba olnud. Kordus. Mäletsemine. Leigus. Postmodernne dekadents. Lahjad riitused. Muinasjutuvestja asemel algajad Jutuvestjad.

Eesmärk on elusamus. Mina "kõrge energeetiline tasand", nagu ütles hiljutisel Jungi-õhtul psühholoog Inga Tael.

Lollike - mitte Tark. Mulle näituseks meeldib Sokratese lollus väga. 0-kaardi Narri lollus, kes süütult sammub kuristiku serval.

Ainult Loll saab Anima ja pool Kuningriiki pealekauba.

Aga mis on "igapäevane elu" ilma puu ja mullata? Kas selle asemel võiks kallistada nt mõtteid, mis värsked kui hommikutuul ja mahlased kui virsikud? Kõndida tunnetes, kogedes nende sulnist paitust?

Unknown ütles ...

Lugu nii, et inimene vajab füüsilist kontakti elusaga.

Muidugi ei pea ilmtingimata metsa sõitma, võib kallistada kallimat või paitada kassi, kasta lilli, või niita muru.

Kuid kui juhuslikult olla korter -kontoora eluviisiga, mida paraku ju on paljud ja kallim sama moodi või hoopid kallim kaugel (kas ajas või ruumis), siis on ikka metsamineku soovitus hetkel kohane.

Sest arutu ülekruttimise seis paistab juba komadest.


Nojah, samas on igal vaba valik, muide ka Andrusel.

Peeter Liiv ütles ...

Mul endal on nii, et füüsiline tegevus mõnikord pikad päevad läbi värkes õhus, nii et särk märk. Sageli kesk imekaunist loodust.

Polegi vaja Jungi kombel endale "käelist tegevust" otsida, mandala-kujulist lossi ehitades.

Igal juhul tänan heatahtlikult soovitamast - kalale võiks millaski minna küll. Või bloggide suvelaagrisse.

Unknown ütles ...

kas bloggide suvelaager on abstraktne termin või midagi ilmsi aset leidvat?

Peeter Liiv ütles ...

See on mitte kunagi mitte kuskil täituv utoopia. Isiklikult olen selleks liiga laisk nartsissist, et üldse kedagi tahtagi teada.

Mis, kas tekkis huvi või? Suhtlemisvaegus?

Vanasti Delfi kokkutulekuid korraldati küll (kuskil HHL-i hoovis?)

Unknown ütles ...

vastus täiesti ammendav