neljapäev, 18. jaanuar 2007

Eeskujud tulevad Lõpus

Hiljuti tekkis ühes foorumis küsimus, kus on Autokatalüütilise Ajastu (milles inimene täielikult õpib juhtima-valitsema oma psüühikat) eeskujud? Pakkusin, et nood küpsevad ajas. Läbi eneseotsingute, tervenemiste, transformatsioonide. Läbi uue Informatsiooni. Inimeste vabadusastmed kasvavad, nende identiteedid siirduvad järgmistele redelipulkadele.

Aga need eeskujud ilmutuvad LÕPUS.

Kaua tulnud - kallikene. Jeesuski "taastuleb" Lõpus. Ja "kõik loodu ägab, oodates pühade ilmsikstulekut". On inimesi, kes otsivad oma olemust - kutsumust, "inkarnatsiooni" - väga kaua sel lihtsal põhjusel, et see kutsumus on nii sügav ja kallihinnaline - "lunastav". Põlvkonnakaaslased ammu juba "tegijad" ja oma lae saavutanud, "lollikesed" aga muudkui "otsivad" veel kuskil kultuuri ääremaadel. "Kohtlased kolmandad vennad" aga tunduvad nad seetõttu, et nende visioonid, alususkumused jms ei mahu ammu enam kehtiva raamesse. Liiga "maniakaalsed". Ka ei sobi nende loomuldane siirus ja esialgne naiivsus repressiivsesse kultuuri. Sellised ullikesed süüakse "vana maailma" tegevusvaldades - äris, poliitikas jms - nö käigu pealt.

Ent Tuglas on kunagi öelnud: "Et saavutada suuremat, tuleb taotleda suurimat!" Ja nende kutse ei kustu, ning varem või hiljem jõuavad nemadki pärale. Ja see päralejõudmine, nagu võlumuinasjuttudes, osutub kuninglikuks. Kuninga (ISE) arhetüüp inimeses ilmneb viimsena, kõiki muid integreerivana, ja omab mh tohutut korrastavat-innustavat väge. Me ju näeme, kuidas rahvas ootab valimistest valimistesse "Messiat" - pettudes üha sügavamalt. Ent ometigi aimates, et "Vikerkaaresõdalased" (hopide ennustusist) on juba teel. Täna toimub see nt - lisaks nö "hipilikule" inimpotentsiaali liikumisele - ka yuppie`de seas - tippäris. Kui nt pankurid, finantsanalüütikud jt hakkavad kirjutama toetavaid kommentaare Eckhart Tolle raamatute kaantele, on seegi Märk Taastulekust.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tundsin minagi end "lollikese" kirjelduses ära :) Jäärapäiselt miskit oma asja ajamas (jajah - justnimelt kultuuri ääremaal), mis on minu arvates väga tähtis, kuid mis kõrvaltvaatajates tekitab pigem hämmeldust või kahtlemist terves (terve=ratsionaalne selles kontekstis) mõistuses... Varem arvasin, et vaid mina olen selline, ja teised kõik on "normaalsed". Siis avastasin, et selliseid on veel - ja mis veelgi toredam - tuleb järjest juurde. Kõik ei ole kadunud veel! Aitäh, Peeter, et oma mõtteid jagad ja aitäh, et mind aidanud oled!

TonuM ütles ...

absoluutset Lõppu pole olemas, vaid suhteline lõpp, tule aiga õnnela ärateks - sim saala bimmi - hetke kädes onksi praiga