pühapäev, 14. jaanuar 2007

Kes ma siuke olen?

Et siin oma "pisikest elu" avalikustan, justkui oleks mul "midagi öelda"? Tegelikult mul ongi miskit öelda, eriti sellist, mida ma veel isegi ei tea. Mida alles "antakse". Aga mulle meenub Ken Wilberi ühe aasta päevik "Ühe Maitse" (eesti keeles puudu), mis maailmas laialt loetud-imeteldud.; Salvadore Dali "Geeniuse päevik"... Ja ongi vist kõik. Pole ma riigimeeste, sõjapealike ega usumeeste memuaaride lugejaid. Paari päeva eest sattusin küll Apollos sirvima Uku Masingu äsjailmunud kirjadekogu piiskop Kiivitile, kus ta avakirja avalauseis teatab, et ennast ära tappa ei taha ta , sest lähedased läheks sest hulluks. Uku Masingki on tänaseks välja käidud oma kirjade kaudu (tahtnuks ta seda või mitte).

Ja nüüd käin minagi ennast välja.

Põnevuse, näilise (või tegeliku) edevuse, ei tea isegi mille lootusega (ehkki- tegelikult tean küll). Vaimustuse, ka hirmu, riskiga saada nii heaks kiidetud kui ka hukka mõistetud. Mõlemat korraga. Lugesin selle kohta ühest meilikirjast kohast mõtteseadet:

"Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumusega. Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida. Kes millegagi ei riski, see ei tee midagi, ei näe midagi, tal ei ole midagi ja ta ise ei ole midagi. Ta on võimetu õppima, tundma, muutuma, kasvama, armastama ja elama."

Blogid tänases maailmas - eks ole see individualiseerumise (ego) või koguni individuatsiooni (Self) märk. Inimarengu märk. Väljendatud alul kas või lihtsalt meeltemuljetena: "Täna oli ilus ilm." Seejärel võivad hakata ilmuma mõtted - alul teiste, siis enda omad - misjärel vallanduda tunded me endi ehedaist sügavusist.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Palju õnne et käima said lõpuks.

Muide http://blog.tr.ee/ on see koht kus eestikeelsed blogid koos

emma ütles ...

vaikselt hakkab juba ilmuma,ootan veel

Anonüümne ütles ...

Olen vaimustatud ja tänulik selle võimaluse eest, mida pakud!
Imeline on lähemalt tutvuda huvitava inimese sisemaailmaga, hinge-ja mõtteliikumistega,mitte pinnavirvendusega.
Erilise võlu annab, et see toimub just olevikus,oleviku sündmuste taustal, mitte mineviku päevikute alusel, kust tõesti ei tea, on see avaldatud mõtete autori tahe või mitte.
Ja arvan, et selle blogi tegemist tõukas pisut kaasa ka hariduslist, kus õige mitmed inimesed näitasid välja, kuivõrd paljuandvateks nad Sinu mõtteavaldusi peavad.
LM

Anonüümne ütles ...

Tänud jagamast!
On väga teretulnud, et üks mõtlev-tundev inimhing oma teekonda sel moel julgeb avada. See on toeks ka teistele teelistele.