Õhus on asju

Sirp. Paganauhkus
Pagan on eesti keeles uhke sõna. Hüüdsõnana on ta veel vägevam kui jessas või issand, sest pagan väljendab ka tunnustust; sellega võrreldav on ehk ainult jumal, näiteks noorema keelepruugi väljendites jumala äge või jumala lahe, mis annavad hinnangule juurde veidi pidulikkust.
Mõnikord tundub, et emotiivselt on need ühe ja sama mündi kaks külge, kusjuures pagan kõlab mõnusamalt ja humoorikamalt, jumal aga tõsisemalt ja mõtlikumalt. Siiski, paganas on rohkem veendumust, rohkem kirge – võib-olla sellepärast, et see sõna pole tõmmatud nii paljudesse vastuolulistesse keelemängudesse kui jumal, mis muidu võiks kõlada sama sügavalt ja võimsalt. Sõna päritolu on küllaltki segane, kirjutab Sirbis Hasso Krull.

Nii kirjutas Hasso Krull. Võimalik, et ta MÕTLES sellest esmakordselt (st talle ANTI see mõte) võibolla samal ajal, kui ma kirjutasin:

From: Peeter Liiv [mailto:peeterliiv@hot.ee]
Sent: Monday, May 07, 2007 11:16 PM
To: 'seltsid.anastasia@lists.ut.ee'
Subject: Pagana Jumal

Kuradi ilus! Paganama hea! Kuratlikult kaunis! Jube armas” Jõle põnev!

Jumalast mõnus! Jumala lahe!

Nii palju ütleb meile keel.



Tõsi, Hasso Krull ei vaatle neid mõisteid oksüümoroni kui terviku koosseisus, vaid omaette... Ka ei liigu ta miskipärast "paganalt" hoopis "kirglikumale" sõnale - "kuradile.

Aga ikkagi - midagi ta sealt õhust kätte ometigi sai - see võibolla tuntumaid Eesti Hermeseid...