Kohtumiselt ekstraverdiga

Kui me oleme võtnud mingi mudeli - kas või ajuti - oma elu aluseks, siis mõistagi leiame sellele kõikjal kinnitust.

Ühelt kunagiselt kohtumiselt E-ga meenub tema tõdemus, et "elu kipub olema tühi", kui mitte vahetada valdkondi, töid, ameteid... Et temagi on möelnud sügavamast "pühendumisest Vaimule" - kuid pole leidnud selleks veel aega. Aga varsti... tahaks ta seda kindlasti teha.

I-l pole vaja leida aega "suhtlemiseks Vaimuga" - see on tema loomulik hingamine. Võibolla on temagi vahete-vahel mõelnud, et võiks "leida rohkem aega" nt, et kuskil patakas raha teenida - aga sinnapaika seegi jäänud...

E "tahaks pühenduda", kuna kohati "elu kipub olema tühi" ja ta vaistlikult tajub, kus pool "Vaim asub" - et valdkondade vahetus ei pruugi anda elule lõputult mõtet...

I "tahaks pühenduda" paigutise materiaalse kitsikuse tõttu - kuni ekstaas pole veel püsiv. Tema unistus on selline: teenida kuskil ja kuidagi suur hulk raha ja "teha siis oma asja". Või leida töö, mis viimast eriti ei sega.

Nii nad siis elavad, nood kaks vaeslast, küljetsi, ilma üksteist veel korralikult märganudki oleks.