Esialgu võib tunduda isegi hämmastav, et inimesed, kes justkui õpivad Tunnete Väljendamist, ehmuvad kohemaid, kuid neis tunnetes peitub mõni Mõte. Kuid kui seejärel kogeda nende haprust kogu selle haavatavuses, taipad, et probleem pole mitte selles, et "siin on infolist" (kuhu "filosoofia ei sobi"), vaid et siin on "kergesti haavatavate inimese list". Õrnade kui õhk. Nii õrnade, et alles puudub julgus ja tugevus uurida selle haavatavuse põhjuseid ja järke - nt meie elu "kaheksat identiteedikriisi" kõigis nende võimalikes "arengupatoloogiates".
Vonnegut ütles "selliste" kohta väga halvasti (mäletate küll - see ninanuuskamise lugu) - mina ei ütleks.
Neid tuleb alles hoida emaüsas või -süles.
Kellelegi naisele piisab kolmest sõnast - "metafüüsilis-arhetüüpse struktuuri teadvustamiseks" - ja juba ta ongi Enese Piiril. Olen kuidagi tabanud ta Hella Kohta. Loomulikult ma siis ei jätka - tahtmata olla Liblikate Talluja. Küll aga jätkan Suhtlemise otsinguid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar