"Filosoofia lõpp" - see on "mõistuse lõpp", olukord, kus "targutav mõistus" oma eneseküllastes spekulatsioonides saab otsa. Ja algab arhetüüpika - müstika. Albert Schweitzergi on selle Loo üksvahe täpselt taibanud: mõistusemõtlemine päädib kunagi ja kuskil alati müstikas.
Jah - ka mõistus võib olla "müstiline", Tõde tabav - ennast ületanud, "transratsionaalne" mõistus, kes toob teadvusse ja mõistestab nüüd juba hingeseadused.
Sealtpeale algab "elufilosoofia" kui elutarkus.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar