Mind veidi üllatas Hans H. Luige napisõnalisus "Päevalehe" viimatises kultuurilisas ilmunud vestluses Marju Lauristiniga von Krahli seminarilt "Mis tuleb pärast kapitalismi?"
Marju iga saja sõna kohta oli Hansul öelda ehk vaid üks. Ma polnud ise kohal (jõudsin kuulmas käia vaid Uexkülli), aga jäi mulje, et Marju rääkis Hansu surnuks. Mis on ka mõistetav, kui teada, et oli ta ju Hansa õpetaja - Juhan Peegli õpilane? - auväärt ülikoolis. Siis respekt vaatamata hilisemale "taevasse saamisele"...?
Teine võimalus: Hans polnud teemaks piisavalt ette valmistunud, mistap "tal ei tulnud mõtteid". (Mõtteid, muide, "antakse" (so ilma igasuguse ettevalmistuseta) ainult minusugustele paadunud introvertidele - õpetab Carl Jung.)
Igatahes oli kiiduväärt meie Hansust ajakirjandusmoguli poolt (kes vist ainus Eesti suurkapitalist selles vallas, kes ju pool aktsiapatakatki sveedidelt tagasi ostis) meeliskleda marksistlik-anarhistliku üldteema raames nimega "Mis tuleb pärast pärast kapitalismi?" - justkui olekski tal oma rikkusest villand. Nüüd küll meenub mulle tema salaunistus Kultuuri ja Elu jalgrattapoisi päevilt rajada mõni külakommuun kesk kaunist loodust. Mis siis, et nüüdseks löönud endale üles hoopiski postmodernse villa (kuhu mingisugused neandertaallased (justkui filmist "Tulnukas") läbi kuulikindla klaasi süütepudeleid püüavad loopida).
Mis Hansust edasi saab, on isegi minusugusel raske prohveteerida. Tema asemel lööks mingi superkommuuni - nii umbes kümne Lilleoru suuruse "riigi riigis" - püsti küll. Umbes nagu Hannes T. seda parajasti oma kolmes mõisas teha tahab (Esimene kommunaar - Tõnu Õnnepalu - ongi juba sellesse küllap tulevasse Räniorgu või Hollyvoodi sisse kolinud.)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar