neljapäev, 1. veebruar 2007

The Secret

Selle filmi Vari jälitab mind veel kaua (ja selline sõnaseade peaks siis justkui väljendama ülimat vaimustust), enne kui miski Uus ja Võimsam selle omakorda varjutab. See on kui lähisuhtega - kui järgmine pole sügavam eelmisest, jäädki põdema. See on see "vana arm", mis "ei roosteta". Et asi omandaks oma loomuldase koha meie Olematus Olemises, peab see - minus küll- läbima ülima tõusu ja hämmastava languse. Peaaegu et kehtib siingi loodusteaduste falsifitseeritavuse printsiip: kui ma ei suuda mingiks hetkeks paljastada enda jaoks millegi "ülima" hämmastavat "armetust", pole see tõeline. Tõeliselt hea on see, millest tõeliselt üle kasvad. Tõeline õpiline see, kes oma Õpetaja ületab. "Müstik on see, kes on Jumalale andeks andnud!" "Kõige rohkem armastab Jumal seda, kes Teda armastab. Järgmisena armastab Jumal seda, kes teda vihkab!" jnt ühesama arhetüübi vormid.

Kommentaare ei ole: