"igavene psühholoogia". Tõelusega kooskõlastuvad baasuskumused. Õpetus evolutsioonist - nüüd juba ka inimest puudutavalt. Kust tuleme ja kuhu läheme? Muidu kukub nii välja, et loodusteadustes küll usaldame kultuurikogemust, kuid inimteadustes käitume, nagu poleks neid olemaski. Või nagu nad oleksid lubatud vaid teatud maani - edasi algab "hullumeelsus". Just see "hullumeelsus", mis järgneva-ülejärgneva põlve poolt avastatakse kui "geniaalsus".
Kui "suured" me siis õigupoolest eelistaksime olla? Meil on "valida": kas olla nii "väike", et saavutada koheselt populaarsus, kaotades ent "õndsuse määras"; või "lüüa laineid" alles aastakümnete pärast, kuid olla juba täna mitte "esimeses", vaid vähemasti "kolmandas taevas"?
Muidugi "lüüa laineid" ka täna, kuid kultuurišoki mõttes - raevukat, psühhootilist vastumeelsust sünnitades.
Tegelikult meil muidugi sellist valikut pole - pole meie valida, kui palju "antakse".
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar