reede, 2. veebruar 2007

Metafüüsika viletsus siinmail...

paneb mind imestama ikka. Kui sirvida iga 5-10 aasta tagant lahvatavaid väitlusi "usuõpetuse" ümber, piirduvad need ikka veel rähklemisega puusärgis sildiga "Kas Jumal on olemas?" Kaplinski "Usk on uskmatus" paistab ikka veel olevat meie metafüüsilise mõtlemise lagi.

On küll kasvanud mütoloogiahuvi vaimueliidis, ent selle lävepakuks olevast Aristotelese "metafüüsikast" kas või Sri Ramana Maharši omani on veel valgusaastaid. Ratsionalism oma postmodernses kuues kirtsutab müstitsismi peale endiselt nina ja kirikuõpetajad sobravad parimal juhul "kiriku-" või "kõrbeisades". Hegelgi pööraks selle peale teise külje.

Muidugi meil on esimesed arglikud pühendunud metafüüsikud ja mõned ehk tõsiselt võetavad müstikudki (kui nüüd puusärgid siltidega "Vend Vahindra", "Taevaskõndijad", "Uku Masing" jms kõrvale jätta), aga nende hääl ei kaigu vastu mägedelt, vaid alles urgastest.

Vähemasti on neid, kes taipavad lugeda Walschi või Wilberit (Rorty&Co asemel) ning taibata, kui suur on Ameerika kogu oma bušilikule väiklusele vaatamata. Või mida tähendab maailmale California (ja ma loomulikult ei pea silmas Silicon Valley`t) - mida ületab oma geniaalsuses ehk vaid tänane Vene.

Jätkem siis meelde vähemalt needki nimed: Jakob Saks ja Ingvar Villido.

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

No aga metafüüsika on sisutühi. Mitte ükski metafüüsiline idee pole mitte ühestki teisest metafüüsilisest ideest tõesem. Metafüüsika on intellektuaalne onanism. Pole vahet mida vaadates sa pihku peksad, last sa ikka ei saa.

Aga ära tänapäevast ühiskonda küll ratsionalismis süüdista. Ratsionalismist on asi kaugel. Too eeldab väitlemis- ja loogikareeglite massilist tundmist. Pigem süüdista ühiskonda materialismis. Tahetakse midagi käegakatsutavat. Ja sisutühjad metafüüsilised heietused ei ole käegakatsutavad.

Peeter Liiv ütles ...

Et mis on metafüüsika (MF)? Mis on "igavene filosoofia"? "Igavene psühholoogia"? Madalamal astmel on see arhetüüpika (mida esindavad nt traditsionaalsed endekunstid: ruunikivid, Taro kaardid, I Ching, astroloogia jt), kõrgemal astmel - teadus Puhtast Teadvusest.

MF pole spekulatiivne, puhtmõistuslik filosoofia, see pole ka eelratsionaalne Mythos, vaid transratsionaalne "intellektuaalne intuitsioon" (René Guenon) - Logos selle süvimal kujul, müstikute kogemus filosoofiakeeles. "Elufilosoofia" tuum. MF ei targuta eelratsionaalse/ratsionaalse tasandi pseudoküsimuse "Kas Jumal on olemas?" üle, vaid joonistab selgelt ja täpselt välja Looja erinevad vormid ja astmed ning Tema seose (samasuse) inimese "jumalanäolisusega".

MF ABC omandamiseks võiks lugeda kas või Neale Donald Walschi "Jutuajamisi Jumalaga", "Uued ilmutused...", "Mida Jumal tahab?" jt, ehkki ka Walsch oma "ameerikalikus pealispindsuses" eksib neis korduvalt arhetüüpika vastu. Seejärel võiks ette võtta Ken Wilberi "Atmani projekti".

MF muudab kardinaalselt meie "baasuskumisi" erakordselt perspektiivse maailmavaate suunas, määrates sellega kogu meie mõtlemise ja põhihoiakud Tõelusse.

Peeter Liiv ütles ...

Tore, et vastad, Elver - kahju aga, et nii "postmodernselt". Väita MF-i sisutühjaks on sama, mis väita nt "alateadvust" (sh eriti kollektiivset)sisutühjaks, olematuks. Ometigi lähtuvad sealt meie "loogilise aru" varjatud niiditõmbamised. Ja pärast väitlust tulevad veel vaidlus (diskussioon) ja loovvestlus (dialoog) kui konsensuslik "viibimine Tõe protsessis". Loe ka minu esimest kommentaari, enne kui vastad.

Materialism ja ratsionalism on kaksikvennad - mõlemad lõpetavad nihilismis (ja hea, kui eksistentsialism päästab).

Peeter Liiv ütles ...

Ja veel: "loogiline mõistus" - kui sellega pealegi veel samastume - sobib ikkagi eeskätt vaid "materiaalse maailma" struktureerimiseks/modelleerimiseks (jäädes jänni juba kvanttasandil) ehk siis pesuehtsaks "materialismiks"; viimane aga, hõlvates vaid meeltetaju nn ärkvelolekus (s.o aju "beeta-režiimil")moodustab me teadvuseväljast - unenägudega une kahe astme ja unenägudeta une kõrval - tühise osa.

Peeter Liiv ütles ...

Ja veel paar mõtet: küllap oled tuttav vajaduste hierarhia(te)ga. Kui nüüd vaadata inimpsüühikat, siis võid juba 7. kl "Inimeseõpetuse õpikust" leida suhtlemisastmete püramiidi, mis mõneti kajastab ka seda, mis siis on "eluline" ja mis "sisutühi". Ütleme siis nii: mõtete "taga" on tunded, tunnete "taga" vajadused, vajaduste "taga", so süvimal aga nn baasuskumused. See on see "kuuluvuslik mina", mille meis kujundab kultuur.

See ongi "metafüüsika".

Tõelised transformatsioonid isiksuse arengus "juhtuvad" just sellel tasandid. Metafüüsilised visioonid määravad kogu Sinu energeetika, kogu süvamotivatsiooni, Sinu võime "teadvuse muutunud seisunditeks", kogu Sinu arengulisuse jms.

Anonüümne ütles ...

Jah, ma olen metafüüsilisi teoseid lugenud :)

Kõigile metafüüsilistele teooriatele on omane see, et nad loovad mingisuguse mudeli mõtlemiseks, kuid on võimatu leida ühtegi metafüüsilist mudelit, mis oleks teisest metafüüsilisest mudelist mingil viisil tõesem.

Jah, iga inimese metafüüsiline lähenemine määrab ära tema suhtumise maailmasse. Kuid kuidas me saame leida selle metafüüsilise mudeli, mis on kõige õigem? Ei saagi. Kõik on võrdsed, sest ükski neist ei ole objektiivselt teisega võrreldav.

Kui hakata MF mudeleid võrdlema nende praktilisuse koha pealt -- näiteks üks MF mudel paneb sind lähedasi armastama ja teine lähedasi jalaga peksma -- siis oleme tagasi materialismis ja peame tunnistama, et MF mudeli valik sõltub meie materialistlikust maailmakäsitlusest. Valime selle, mis on meile kasulik.

MF ei ole transratsionaalne, vaid mitteratsionaalne. MF spekuleerib selle üle, mis võiks olemas olla, kuid ei otsi sellele tõendeid. Selline tegevus ei ole ratsionaalne. "Transratsionaalsuse" terminina sisse toomine on jama. See on marketing. Mitte-eetiline käitumine oleks transeetiline? Reeglite vastu eksiv sportlane oleks transreeglistiku järgi mängiv sportlane? Metroo oleks translennujaam? See on jama, vaid oma suva järgi sümbolitega manipuleerimine.

Üpris triviaalne oleks luua arvutiprogramm, mis genereerib mingit tüüpi metafüüsiliste teooriate kirjeldusi ja teeb seda täiesti suvaliselt kasutades suvalisuse allikana näiteks radioaktiivsete aatomite lagunemise tempot. Iga programmi poolt loodav teooria oleks võrdne iga teise metafüüsilise teooriaga. Nende tõeväärtus ei oleks kontrollitav. Metafüüsika ei oma mõtet, kuna tal puudub tõeväärtus.

Peeter Liiv ütles ...

Loomulikult on MF mudelid omavahel objektiivselt võrreldavad, kuivõrd seda on kas või nt neist lähtuvad elupraktikad (ent mitte ainult). Seega on üks teisest tõesem - kui loeme, nagu pragamatism seda teeb, praktikat tõe kriteeriumiks.

Ja mudel, mis paneb teisi inimesi "jalaga peksma", ei saa kuidagi olla MF. Tulen Sulle appi parema näite leidmisel. Võtame MF sellised erivormid nagu religioonid, mis teatavasti on omavahel olnud vaenujalal. Siit tekib tõesti petlik mulje, et "võta üks ja viska teist" - praktika justkui tõestab nende suvalisust. Tegelikult on kõik vähegi ajaproovile vastu pidanud "taassidestumise" õpetused arhetüüpselt adekvaated ja nende "ebaviljad" on olnud tingitud pigem nende "kangusest" massidele, nii et tõelised viljad on saanud avalduda vaid "religioosse eliidi" - müstikute, "alkeemikute", "hermeetikute" jts plaanis. Nemad on jõudnud religioonis kui "teadvuseteaduses" täiesti üheste, objektiivsete (ehkki igaühe poolt subjektiivselt kogetavate) tulemusteni (ka mille "välised" viljad on objektiivselt kokku langevad).

Need ongi tõendid, mida MF otsib ja LEIAB, mistap sel on täiesti kontrollitav "tõeväärtus". Kui nüüd keegi - tänaseks veidi vanamoodsalt - arvab, et teaduslikult tõene on vaid "meeltekogemus aju beeta-režiimil" (klassikaline empirism)ja SELLE abstraheerimine, siis entsefalogrammi abil saab mingil määral isegi toda Uskmatut Toomast veenda (nt on Ken Wilber võimeline 4-5 sekundiga kõik muud lained peale delta viima nulli, olles ent ise täiesti ärkvel seisundis, mis vastab tavainimese koomale).

Selgub, et isegi müstikal on omad "arenguastmed" (kui pidada müstika all silmas eri tasandi ühtsusekogemusi) - liiatigi siis veel "tavasurelikul" tema tänases pea olematus arengus. Iga common sense ütleb meile, et on olemas asi nagu "elutarkus" - mis reeglina tähistab vähemalt ajatu-ruumitu arhetüüpika taipamist.

Ja see ei ole mitteratsionaalne, vaid kõrgeimal määral ratsionaalne, taibates ja mõistes hinge- ja vaimuseadusi (transratsionaalne on ta vaid diskursiivse aru suhtes).

Aga paistab, et pean lähemalt valgustama metafüüsilisi põhiprintsiipe, et ei aetaks neid segi ego-tasandi kõikvõimaliku suvaga.

Olen väga rõõmus, et tahad kaasa mõelda.

Peeter Liiv ütles ...

Ah jaa - eitada MF tõeväärtust tähendab eitada ka religioonide (ja nende aluseks olevate mythoste) tohutut mõju inimteadvusele. See mõju on äärmiselt praktiline ja sageli - nagu Walschki seda armastab lahata - täna juba oma vormilt ajast-arust, evolutsiooni takistav. Loomulikult on ka loodusteaduslikul ratsionaalsusel tohutu mõju - jäädes täna ent kvantitatiivselt ometigi alla "religioossetele mõjudele" - kui uskuda Grave Craves`i jt Spiraaldünaamika mudelit. Nt uskumus sellest, kas "inimene on oma olemuselt hea või halb" (mis on juba iseenesest duaalse aru sünnitatud nö vale küsimus), omab elupraktikates tohutut mõju (vrdl nt Karl Marxi "Suurim rikkus inimesele on teine inimene!" ja Jean-Paul Sartre`i "Põrgu - see on teised inimesed!")